Seikluskasvatus

Lahe päev oli!!!
Saime kokku kell 10.00
Siis ka kohe tehti meid gruppideks(PUNASED JA KOLLASED). Punased läksid metsa linte otsima ja samal ajal läksid kollased soomängu ja ämblikumängu mängima.
Kuna punased otsisid kauem metsas linte siis pidime neid veel pärast kahte mängu ootama. Peale seda läksime viimast mängu mängima. Selle võitsid punased kuid kokkuvõttes võitsid kollased.Pärast läksime sööma.
KÕIK JÄID PÄEVAGA VÄGA RAHULE!!!!!!

Projektõppepäev KPK-s 30.mai 2008
PROJEKTI KIRJELDUS

Projekti teema: Minu kool on KPK
Projekti nimi: Seikluskasvatus
Sihtgrupp: 5.klass
Õpetajad: Maarja Tammai ja Annely Oolup
Projekti eesmärgid:
Meeskonnatöö arendamine, tähelepanu kontrollimine, sallivuse ja üksteisega arvestamise parandamine, klassikaaslaste nõrkade ja tugevate omaduste väljaselgitamine ning nende õige kasutusviis ülesannete täitmisel.
Projekt integreerib järgmisi õppeaineid:
Kunstiõpetus
Loodusõpetus
Kehaline kasvatus

Projekti kirjeldus:

1. Probleemülesanne õpilastele
Õpilased jaotatakse kahte gruppi, kes hakkavad omavahel võistlema, kuid kumbki võistkond ei näe, mida teine grupp teeb ja kõige tähtsam – kuidas teeb. Projektipäeva tegevused on jaotatud kahte ossa: seikluskasvatus ja terviseraja läbimine.


2. Projekti kirjeldus ehk tegevused
Tegevuskoht: Kudjape terviserada ja mänguplats
Õpilased tulevad kohale neile etteantud kaardi alusel.
Tutvumismäng: projektipäeva alustuseks saab kogu klass ülesande, mille käigus tuleb välja, kui palju nad tegelikult üksteist tunnevad.

Seikluskasvatuse ülesanded:
1. „Soo” ületamine – meeskonnale näidatakse ette üks vahemaa, mis on „soo” ning neile antakse kätte teatud arv (poole vähem, kui ülesandes osalejaid) puulaastud, millede abi (ja ainult nende abil) peavad kõik koos „soo” ületama.
2. Ämblikuvõrk – kahe puu vahele on nööridest moodustatud võrk, kus on erinevate suurustega augud ning neid on sama palju, kui meeskonnas liikmeid. Kogu meeskond on ühel pool võrku ning hakkavad ükshaaval läbi võrgu aukude pugema. Nööri vastu ei tohi minna ning igat ava võib kasutada vaid ühe korra. Kuna võrguaugud on aga vastavalt nii kõrgel, et ainult üks-kaks inimest saavad ise sellest läbi astuda, siis ülesande põhieesmärk on kõigepealt see, et meeskond tuleks ise lahenduse peale, kuidas kõik teisele poole saavad. Kui keegi läbi võrgu minnes puutub nööri, peavad kõik tagasi tulema (kes on juba läbi pääsenud) ning alustama otsast peale.
Iga ülesande juures mõõdetakse ka aega, kui kaua selleks aega kulus.
Terviseraja läbimine:
Samal ajal, kui üks grupp lahendab seikluskasvatuse ülesandeid, läbib teine grupp 5 km terviserada, mis on märgistatud lindikestega. Meeskond peab korjama rajal kõik lindid. Rada läbitakse aja peale. Aeg läheb kinni siis, kui kõik võistkonna liikmed on tagasi jõudnud.
Meeskonnad vahetavad rollid, ehk üks läheb terviserada läbima ja teine seikluskasvatust.
Kui mõlemad meeskonnad on mõlemad ülesanded läbinud, on söögipaus.

3. Lisaülesanded
Terviserada läbinud meeskond peab finishisse jõudes kirjutama üles puude ka põõsaste nimetused, mille küljest nad lindid leidsid.
Peale söögipausi I ja II grupp saab kätte suure paberi ja pliiatsid, kuhu nad joonistavad meenutusi projektipäevast.

4. Tugistrateegiad
Seikluskasvatuse ülesannete juures juhendaja/õpetaja aitab õpilasi, kui nad on raskustes ülesande täitmisel.

5. Õpilaste eelteadmised ja –oskused
Meie metsades kasvavate puude ja põõsaste tundmine, kehalised võimed, sotsiaalsed eeldused meeskonnatööks.

6. Saavutatavad pädevused ja õpitulemused riiklikust õppekavast lähtuvalt
Kehalise kasvatuse õppekava: maastikujooks.